reede, 10. jaanuar 2014
neljapäev, 19. detsember 2013
Säästmisest kuidagi kummaliselt
Säästa annab igaühel. On päris omaenda asi, kes ja kuidas seda teeb. Järgnev kirjapanek on sellest, millest on kirjanikud säästnud Teelet ja Maretit.
Kirjanikud on meid säästnud välja mõtlemisest. Me ei pea välja mõtlema luuletusi, muinasjutte ja novelle. Meie elu on sellega mugavaks tehtud. Me lihtsalt võtame riiulist või raamatukogust raamatu ning asume seda lugema. Pole vaja ise midagi huvitavat välja mõelda, kui igav on. Kirjandusžanrid on erinevatest valdkondadest ja vastavalt tujule valid endale sobiva. Nt vahel, kui soovid naerda, võta Maughami novellid!
Kirjanikud on meie elu teinud lihtsamaks. Raamatut lugedes avastame sageli uue vaatenurga oma igapäevaasjadel ning saame ideid, kuidas „päästa“ end teatud olukordades. Nt raamat „Lõpupidu“ (autor Heli Künnapas) õpetas meid aru saama, et kui midagi väga-väga tahta, siis saad sellega hakkama, ükskõik kui raske olukord ka poleks. Nt meil oli võimalik eeskuju võtta sellisest tegelasest nagu Raili.
Kirjanikud on meid säästnud ajaloo äraarvamisest. Vene ajal, kui oli keelatud kirjutada ühiskonna probleemidest (sest riik pidi näima ideaalne!), oli ikkagi palju kirjanikke, kes elu tegeliku, ilustamata pildi edastamisega tegelesid (nt H. Runnel, K. Lepik). Tänu neile saame teada oma ajaloost ja tolle aja ühiskonna probleemidest. Allteksti abil lausa.
Ometi ei saa kirjanikud meid lõputult säästa. Lugemisest küll mitte.
Maret ja Teele
Kirjanikud on meid säästnud välja mõtlemisest. Me ei pea välja mõtlema luuletusi, muinasjutte ja novelle. Meie elu on sellega mugavaks tehtud. Me lihtsalt võtame riiulist või raamatukogust raamatu ning asume seda lugema. Pole vaja ise midagi huvitavat välja mõelda, kui igav on. Kirjandusžanrid on erinevatest valdkondadest ja vastavalt tujule valid endale sobiva. Nt vahel, kui soovid naerda, võta Maughami novellid!
Kirjanikud on meie elu teinud lihtsamaks. Raamatut lugedes avastame sageli uue vaatenurga oma igapäevaasjadel ning saame ideid, kuidas „päästa“ end teatud olukordades. Nt raamat „Lõpupidu“ (autor Heli Künnapas) õpetas meid aru saama, et kui midagi väga-väga tahta, siis saad sellega hakkama, ükskõik kui raske olukord ka poleks. Nt meil oli võimalik eeskuju võtta sellisest tegelasest nagu Raili.
Kirjanikud on meid säästnud ajaloo äraarvamisest. Vene ajal, kui oli keelatud kirjutada ühiskonna probleemidest (sest riik pidi näima ideaalne!), oli ikkagi palju kirjanikke, kes elu tegeliku, ilustamata pildi edastamisega tegelesid (nt H. Runnel, K. Lepik). Tänu neile saame teada oma ajaloost ja tolle aja ühiskonna probleemidest. Allteksti abil lausa.
Ometi ei saa kirjanikud meid lõputult säästa. Lugemisest küll mitte.
Maret ja Teele
Miks me säästame?
Säästmine on vajalik seepärast, et hoida loodusvarasid, mis on looduses otsakorral ja mittetaastuvad. Põlevkivi kasutatakse elektri saamiseks. Põlevkivi kaevandamise hulk sõltub sellest, kui palju inimesed tarbivad elektrit. Mida rohkem inimene elektrit kasutab, seda suurem hulk kulub põlevkivi töötlemiseks.
Säästmiseks tuleks mittevajalikud elektritarbijad vooluvõrgust eemaldada.
Kui otsustame mõni päev auto asemel jalgsi kooli tulla, siis hoiame kokku kütteraha ning samas hoiame puhtamana looduskeskkonna. Poodi minnes pole vaja osta mittevajalikku toitu, mida tarbides kahjustame nii enda tervist kui ka loodust (näiteks burgerit süües ei toitu me tervislikult ja tihti viskame paberi esimesse ettejuhtuvasse põõsasse).
Mõeldes vaid materiaalsele säästmisele, unustame tihti oma tervise säästmise. Noored on oma elu üles ehitanud peamiselt vaid pidudele ja kõigele, mis sellega kaasneb. Ohtu seatakse lausa oma elud.
Kindlasti ei ole need kolm näidet piisavaks üldistuseks säästmise temaatika puhul, kuid siinkohal on paslik säästa sõnu ja igal lugejal lasta iseseisvalt mõelda, miks nemad säästavad.
Kaidi ja Keivo
Peab säästma loodusvarasid (põlevkivi, vesi, puit jne) - need pole igavesed ja saavad kunagi otsa, kui inimesed ei mõtle välja, kuidas neid säästlikult kasutada. Juba praegu pole paljudes riikides puhast joogivett. Et olukorda leevendada, viivad jõukamate riikide vabatahtlikud sinna puhast joogivett, mida abivajajatele jagatakse. Puit on küll taastuv loodusvara, aga kui inimesed puid kiiresti maha võtavad ja asemele ei istuta, siis varsti meil enam metsi pole.
Põlevkivi - see pole taastuv loodusvara, selle kasutamine saastab loodust ja kunagi saab ta otsa. Miks mitte leida sellele alternatiivi?
Säästlik saab olla ka nii, kui kasutad ühte kilekotti mitu korda või kilekoti asemel riidest kotti. Kilekotid lagunevad looduses väga aeglaselt ja see tekitab probleeme nii taimedele kui loomadele. Kui ookeani, kus elavad kilpkonnad, satub kilekott, peavad kilpkonnad seda ekslikult meduusiks ja neelavad kilekoti alla, mille tagajärjel nad kas lämbuvad või nende soolestik ummistub. Randadel olevad väiksed linnupojad võivad ka kilekoti tükke alla neelata ja lämbuda.
Selle asemel, et sõita tööle autoga, mine kas jala, bussi või rattaga. Kuna maailmas on nii palju inimesi ja kõik tahavad sõita autoga, tekib palju mürkgaase. Heitgaasid tekitavad ka kasvuhooneefekti ja selle tõttu algab kliima soojenemine, jäämäed sulavad ja loomadel pole enam kuskil elada.
Avaldasime oma mõtteid, mis meie arvates on säästlik ja mis mitte.
Ivo ja Alver
Ma elan koos ema ja isaga maal, omas majas. Meil on kolm tuba, aga lambid põlevad nendes tubades, kus me ise parajasti oleme.Ja kui me korraks toast lahkume, kustutame tule. Kasutame laelampides säästupirne.
Meil meeldib istuda õhtuti küünlavalgel - ka niimoodi säästame elektrit.
Meil on kodus elektripliit ja tavaline pliit. Suvel teeme süüa elektripliidil, sest maja on isegi soe ja mis mõttes pliiti kütta, kui me hoiame pärast uksi lahti. Aga talvel on teistmoodi. Sest talvel on jahedam ja me tahame ju sooja saada. Siis teeme süüa pliidi peal.
Meil on kodus kaks televiisorit. Kui tahame vaadata ühte saadet, koguneme ühe televiisori ette. Niimoodi meie pere säästab energiat.
Vivian
Ma tean väga hästi, et elekter on kallis ja võimalusel hoian seda ka kokku.
Õhtuti, kui olen õppimise lõpetanud, suhtlen alati sõpradega interneti teel. Kuna õhtud on juba pimedad, siis toas, arvuti taga istudes,peab ka mingi muu valgus olema, et mitte nii palju silmi kahjustada. Otsustasin ühel õhtul, et lambi põlema panemise asemel süütan küünlad. Võtsingi kapist neli suurt küünalt ja panin kaks tükki mõlemale poole arvutit. Ja imede ime, valgustus oli super, palju parem kui laualambi põlemisel. Nii olengi igal õhtul lambi asemel küünlad põlema pannud.
On ka teine säästmisviis, mida kasutan. Nimelt, kui olen arvuti taga, ei jäta ma
kunagi televiisorit taustaks mängima.
Kadri
Mina ja mu pere üritame kodus ikka elektrit säästa, sest kes tahaks endale mõttetult suuri elektriarveid. Näiteks, kui kedagi parasjagu toas ei ole, siis ta kustutab enne oma lahkumist tule.
Täna, kui ma päeval elutoas televiisorit vaatasin ja ema akna taga lehti riisus, pani ta kohe tähele, et toas põleb üks lamp. Ta andis mulle märku, et ma lambitule kustutaksin. Ilmselt poleks ma ise selle peale tükk aega tulnud.
Või õhtuti, kui televiisorist meie jaoks midagi huvipakkuvat enam ei tule, siis tõmbab viimane telekavaataja juhtme seinast välja, et jällegi mõttetult voolu ei kuluks. Sama teen ma ka oma sülearvutiga. Ja mõnikord meeldib mulle lambi valguse asemel hoopis hubast küünlavalgust
nautida.
Viola
Säästmiseks tuleks mittevajalikud elektritarbijad vooluvõrgust eemaldada.
Kui otsustame mõni päev auto asemel jalgsi kooli tulla, siis hoiame kokku kütteraha ning samas hoiame puhtamana looduskeskkonna. Poodi minnes pole vaja osta mittevajalikku toitu, mida tarbides kahjustame nii enda tervist kui ka loodust (näiteks burgerit süües ei toitu me tervislikult ja tihti viskame paberi esimesse ettejuhtuvasse põõsasse).
Mõeldes vaid materiaalsele säästmisele, unustame tihti oma tervise säästmise. Noored on oma elu üles ehitanud peamiselt vaid pidudele ja kõigele, mis sellega kaasneb. Ohtu seatakse lausa oma elud.
Kindlasti ei ole need kolm näidet piisavaks üldistuseks säästmise temaatika puhul, kuid siinkohal on paslik säästa sõnu ja igal lugejal lasta iseseisvalt mõelda, miks nemad säästavad.
Kaidi ja Keivo
Peab säästma loodusvarasid (põlevkivi, vesi, puit jne) - need pole igavesed ja saavad kunagi otsa, kui inimesed ei mõtle välja, kuidas neid säästlikult kasutada. Juba praegu pole paljudes riikides puhast joogivett. Et olukorda leevendada, viivad jõukamate riikide vabatahtlikud sinna puhast joogivett, mida abivajajatele jagatakse. Puit on küll taastuv loodusvara, aga kui inimesed puid kiiresti maha võtavad ja asemele ei istuta, siis varsti meil enam metsi pole.
Põlevkivi - see pole taastuv loodusvara, selle kasutamine saastab loodust ja kunagi saab ta otsa. Miks mitte leida sellele alternatiivi?
Säästlik saab olla ka nii, kui kasutad ühte kilekotti mitu korda või kilekoti asemel riidest kotti. Kilekotid lagunevad looduses väga aeglaselt ja see tekitab probleeme nii taimedele kui loomadele. Kui ookeani, kus elavad kilpkonnad, satub kilekott, peavad kilpkonnad seda ekslikult meduusiks ja neelavad kilekoti alla, mille tagajärjel nad kas lämbuvad või nende soolestik ummistub. Randadel olevad väiksed linnupojad võivad ka kilekoti tükke alla neelata ja lämbuda.
Selle asemel, et sõita tööle autoga, mine kas jala, bussi või rattaga. Kuna maailmas on nii palju inimesi ja kõik tahavad sõita autoga, tekib palju mürkgaase. Heitgaasid tekitavad ka kasvuhooneefekti ja selle tõttu algab kliima soojenemine, jäämäed sulavad ja loomadel pole enam kuskil elada.
Avaldasime oma mõtteid, mis meie arvates on säästlik ja mis mitte.
Ivo ja Alver
Ma elan koos ema ja isaga maal, omas majas. Meil on kolm tuba, aga lambid põlevad nendes tubades, kus me ise parajasti oleme.Ja kui me korraks toast lahkume, kustutame tule. Kasutame laelampides säästupirne.
Meil meeldib istuda õhtuti küünlavalgel - ka niimoodi säästame elektrit.
Meil on kodus elektripliit ja tavaline pliit. Suvel teeme süüa elektripliidil, sest maja on isegi soe ja mis mõttes pliiti kütta, kui me hoiame pärast uksi lahti. Aga talvel on teistmoodi. Sest talvel on jahedam ja me tahame ju sooja saada. Siis teeme süüa pliidi peal.
Meil on kodus kaks televiisorit. Kui tahame vaadata ühte saadet, koguneme ühe televiisori ette. Niimoodi meie pere säästab energiat.
Vivian
Ma tean väga hästi, et elekter on kallis ja võimalusel hoian seda ka kokku.
Õhtuti, kui olen õppimise lõpetanud, suhtlen alati sõpradega interneti teel. Kuna õhtud on juba pimedad, siis toas, arvuti taga istudes,peab ka mingi muu valgus olema, et mitte nii palju silmi kahjustada. Otsustasin ühel õhtul, et lambi põlema panemise asemel süütan küünlad. Võtsingi kapist neli suurt küünalt ja panin kaks tükki mõlemale poole arvutit. Ja imede ime, valgustus oli super, palju parem kui laualambi põlemisel. Nii olengi igal õhtul lambi asemel küünlad põlema pannud.
On ka teine säästmisviis, mida kasutan. Nimelt, kui olen arvuti taga, ei jäta ma
kunagi televiisorit taustaks mängima.
Kadri
Mina ja mu pere üritame kodus ikka elektrit säästa, sest kes tahaks endale mõttetult suuri elektriarveid. Näiteks, kui kedagi parasjagu toas ei ole, siis ta kustutab enne oma lahkumist tule.
Täna, kui ma päeval elutoas televiisorit vaatasin ja ema akna taga lehti riisus, pani ta kohe tähele, et toas põleb üks lamp. Ta andis mulle märku, et ma lambitule kustutaksin. Ilmselt poleks ma ise selle peale tükk aega tulnud.
Või õhtuti, kui televiisorist meie jaoks midagi huvipakkuvat enam ei tule, siis tõmbab viimane telekavaataja juhtme seinast välja, et jällegi mõttetult voolu ei kuluks. Sama teen ma ka oma sülearvutiga. Ja mõnikord meeldib mulle lambi valguse asemel hoopis hubast küünlavalgust
nautida.
Viola
Kuidas säästa?
Kuidas säästa elektrit?
Elektrit ei saa väga palju säästa, kuid siiski, võimalus on olemas. Näiteks, kui toas kedagi pole, lase tuli ära. Meie pole vist erilised säästjad. Minul jääb oma tuppa pidevalt tuli põlema.. Kui kodunt minema lähen, jääb arvuti kogu aeg tööle. Kui on väljas valge, ei peaks ju tuled toas põlema, kuid meil siiski põlevad. Meie hajameelsuse tõttu on elektriarve suurem, kui peaks olema.
Kuidas säästa toitu?
Esmalt ütleks seda, et kõik tuleb ära süüa. Ei ole mõtet toitu raisata ja osa minema visata. Toit on kallis. Kuna me nälga ei tunne, siis paljud ei mõtlegi sellele, kuidas toitu säästa. Samas on inimesi, kes unistavad kasvõi leivaraasukesestki. Neil pole raha - pole ka toitu. Õnneks on olemas toidupangad, kirikud, toiduabi vallast jne, ja aidatakse neid, kes abi vajavad. On palju inimesi, kes aitavad ja viivad oma toitu neile, kel seda pole. Aga kuidas tõesti toitu säästa? Näiteks koolisööklas? Paljud õpilased ahmavad enda taldrikule nii palju toitu, et ei jõua ära süüa, ning lõpus kokad viskavad selle minema. Väike õpetus: tuleb võtta nii palju, kui sööd - alati saab juurde võtta.
Kuidas säästa kütust?
Iga väiksema marsruudi läbimiseks ei pea kasutama autot. Võib ka jala käia ja lõppkokkuvõttes on see ka tervisele kasulik. Paljud tänapäeva noored sõidavad niisama autodega ringi ja põhimõtteliselt raiskavad kütust. Nemad ise sellest aru ei saa, eriti, kui vanemad ostavad neile kütust. Kui tuleb aeg ise kütust varuda, hakkavad inimesed ka ehk mõtlema.
Mariliis ja Jane-Ly
Elektrit ei saa väga palju säästa, kuid siiski, võimalus on olemas. Näiteks, kui toas kedagi pole, lase tuli ära. Meie pole vist erilised säästjad. Minul jääb oma tuppa pidevalt tuli põlema.. Kui kodunt minema lähen, jääb arvuti kogu aeg tööle. Kui on väljas valge, ei peaks ju tuled toas põlema, kuid meil siiski põlevad. Meie hajameelsuse tõttu on elektriarve suurem, kui peaks olema.
Kuidas säästa toitu?
Esmalt ütleks seda, et kõik tuleb ära süüa. Ei ole mõtet toitu raisata ja osa minema visata. Toit on kallis. Kuna me nälga ei tunne, siis paljud ei mõtlegi sellele, kuidas toitu säästa. Samas on inimesi, kes unistavad kasvõi leivaraasukesestki. Neil pole raha - pole ka toitu. Õnneks on olemas toidupangad, kirikud, toiduabi vallast jne, ja aidatakse neid, kes abi vajavad. On palju inimesi, kes aitavad ja viivad oma toitu neile, kel seda pole. Aga kuidas tõesti toitu säästa? Näiteks koolisööklas? Paljud õpilased ahmavad enda taldrikule nii palju toitu, et ei jõua ära süüa, ning lõpus kokad viskavad selle minema. Väike õpetus: tuleb võtta nii palju, kui sööd - alati saab juurde võtta.
Kuidas säästa kütust?
Iga väiksema marsruudi läbimiseks ei pea kasutama autot. Võib ka jala käia ja lõppkokkuvõttes on see ka tervisele kasulik. Paljud tänapäeva noored sõidavad niisama autodega ringi ja põhimõtteliselt raiskavad kütust. Nemad ise sellest aru ei saa, eriti, kui vanemad ostavad neile kütust. Kui tuleb aeg ise kütust varuda, hakkavad inimesed ka ehk mõtlema.
Mariliis ja Jane-Ly
pühapäev, 17. november 2013
Huvipakkuv väljapanek
neljapäev, 22. august 2013
Mõniste endine Pajukõrts
Pajukõrts ehitati Mõniste mõisa maadele ning oli üks mõisa osast. Kõrts ehitati 19. sajandil ning kasutati erinevatel otstarvetel. Mõniste mõisa taluomanik oli Anna Kuus. 1919. aastal ehitati Pajukõrts ümber postijaamaks. Postijaamas olid olemas söömis- ja ööbimisvõimalused. Postijaama pidaja oli Aleksander Henning. Ta vedas laiali posti, kohtukutseid ja kaupa. Postijaamas töötas ka kaks postipoissi, kes vedasid posti jalgratastega. Tööpiirkond oli Harglast kuni Kangstini.
Pärast postijaama ehitati ehitis ümber sigalaks. Sigala ehitustegevuse käigus sätiti sisse ka gaasisoojendus. Hiljem ehitati sigala ümber väetisekuuriks. Kõik sisemised talad lõhuti välja.
Hoones oli veel ka lehmalaut, lehmi umbes 70. Hiljem ehitati juurde karjaköök, kus oli piimajahutus- ja pesuruumid. Karjanaised pidid ka ise tooma kahe kilomeetri kauguselt hobusega sööda kohale. Lehmalauda talitajad olid Aliide Henning, Alma Toom, Elvi Junos, Erna Vallner, Roosi Tellissaar, Senta Piigli, Tiiu Uibo.
Kui Mõnistesse loodi 13. septembril 1948. aastal esimene sovhoos Sangar, siis kasutati hoonet mõnda aega põllutehnika hoidmiseks. Näiteks hoiti seal linttraktoreid. Hiljem aga ka vilja ning kartulit, juurvilja ja viljaseemet.
Romet Pazuhanitš
teisipäev, 11. juuni 2013
Tellimine:
Postitused (Atom)